Pöördun teie poole kui MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti juhatuse liige.

On möödunud pea poolteist aastat kui minule sai teatavaks plaan rajada Põhja-Pärnumaale suur tuuleenergia tööstuse ala. Sel hetkel olin alustanud nimetatud valda kodu rajamist. Uue ja ootamatu info valguses jõudsin kodu rajamise peatada ilma, et oleksin teinud väga suuri kulutusi.

Soov oli rajada kodu looduskaunisse vaiksesse piirkonda, Tallinnast ära. Kummalisel kombel ei öelnud plaanitavatest tuugenitest peaarhitekt sõnagi, kellega projekti tarvis paberimajandust sai usinalt aetud. Temaga oli korduvalt vesteldud teemal, miks selline tegevus on ette võetud ja kuidas on soov linnakärast maale vaikusesse elama tulla. Miks aga peaarhitekt suurtest plaanidest, mis toob endaga kaasa mürarikka elukeskkonna, vaikis, on arusaamatu, seda enam on lugu kummaline kuna peaarhitekt tegeles tol ajal Põhja-Pärnumaa tuuleenergia teemadega.

Üks asi viis teiseni ning suure hulga materjalide läbi töötamise järel süvenes kahtlus, et plaanitavate suurte tuugenite lähedal elamine võib osutuda keeruliseks kui mitte võimatuks.

Põhja-Pärnumaa valda sai mitmel korral saadetud teaduslikke materjale ja palutud nendele tuginedes käimasolevad arendused peatada viidates ettevaatusprinsiibile.

Kuna tuugeneid puudutav akustika ja tervisega seotud teema osutus keeruliseks ning vajadus tekkis ekspertnõuande järele, sai kontakt loodud nii Portugali kui ka Uus-Meremaa teadlastega (IARO).

IARO teadlastelt olen tellinud kaks eksperthinnangut. Esimene töö puudutas eksperthinnangu andmist müra peatükile Põhja-Pärnumaale koostatud KSH aruandes. Teine töö oli pigem retsensioon Tartu Ülikooli teadustöö ülevaate aruandele. Mõlemal juhul ei olnud ekspertide vastus analüüsitud materjalile selline, mille põhjal saaks öelda, et tehtud tööde tulemusel oleksid selle tegijad jõudnud objektiivsete järeldusteni.

Informatsioon sai edastastatud valda ja Tartu Ülikooli analüüsi autoritele. IARO koostatud hinnanguid ei võetud tõsiselt.

Seejärel kontakteerusin läbi MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti Uppsala Ülikooli Prof.Ken Mattssoniga ja palusin tema meeskonnal koostada müramodelleering SoundSim360 Sopi-Tootsi tuugenijaamale. Hinnapakkumine sobis ja töö sai tehtud. SoundSim360 müramodelleerimise metoodika, mis on ka reaalsete mõõtmistega valideeritud, on alates 10. novembrist avaldatud eelretsenseeritud teadusajakirjas Applied Acoustics, seega ei ole kahtlust, et MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti tellitud töö võiks olla ebausaldusväärne.

Mida siis on näha Prof.Mattssoni mürakaardilt. Pilt on tegelikult koledam, kui arvata võis. Prof.Mattssonilt sai küsitud, viisakalt, et kas Ta on ikka kindel, et arvutustes ei ole viga tehtud, sest müratasemed, mis on näidatud suurte asulate kohal, on meeletud. Tootsi tuugenijaamast, umbes 3km raadiuses, on müratase 105dB kaalumata @1Hz! Professor vastas, et tehtud modelleering on konservatiivne e.tagasihoidlik. Teatud atmosfääri tingimuste korral võib mürakaardil näidatud tasemetele lisada 15dB! Sel juhul on Tootsi asulas müratase 120dB @1Hz!

Prof.Mattssoni mürakaardi põhjal ulatub 95dB müratase Pärnu linnani, samuti on täielikult kaetud nimetatud tasemega Sindi, Järvakandi ja Eidapere. Vändra ja Pärnu-Jaagupi jääb osaliselt ülemineku alale, kus müratase on kõrgem kui 95dB @1Hz. Prof.Mattsson selgitas, et need tasemed ei kehti korraga ja kogu aeg vaid sõltuvad atmosfääri tingimustest.

Üks oluline tähelepanek Uppsala tööst veel. Nimelt modelleeris Prof.Mattsson ka kuuldavat müra, püüdes korrata Lemma OÜ 2024. aasta oktoobris Sopi-Tootsile tehtud müramodelleeringus saadud tulemusi. Kui Lemma OÜ leidis mürataseme ületamise 0,2dB(A) ühel kinnistul, siis Uppsala leidis mürataseme ületamist 12 kinnistul detsibellides üle 20 korra kõrgema väärtusega kui Lemma OÜ! Kas Põhja-Pärnumaa KOV'le on antud 2024. aastal müra tasemete kohta Sopi-Tootsi jaama kasutusloa saamisel eksitavat infot?

Siit tekib paratamatult küsimus, et keda peaks antud olulises teemas usaldama? Kas sõltumatuid Uppsala Ülikooli teadlasi kelle metoodika on teaduslikult tõendatud või kohalikku OÜ'd kellel on probleeme ka kuuldava müra tasemete modelleerimisel?

Uppsala Ülikooli teadlaste loodud SoundSim360 ei ole suvaline 3D matemaatiline modellerimistöörist, vaid täpne reaalsete mõõtmistega valideeritud vahend, mis aitab mõista kui suure ulatusega on tuugenijaamade infraheli levik. See aitab mõista ka infraheli müratasemeid ja anda hinnangu, kui suur saab olema mingis piirkonnas elavate inimeste kokkupuude müraga. Nendele teadmistele tuginedes on võimalik prognoosida erinevaid tervisekaebused. Selleks aga on vaja teadmisi, milline on infraheli mõju inimorganismile ja mis on see spetsiifiliste parameetritega ekspositsiooni aeg, mis teatud sümptomid esile kutsub.

Täna ei modelleeri ükski Eestis tegutsev OÜ infraheli alla 10Hz, mis muudab selliste mudeldajate kaasamise tuugenijaamade müra hindamisel kasutuks. Samuti ei ole perearste õpetatud ära tundma infrahelist tekitatud tervisekaebuseid.

Teadus areneb ning varasemad kahtlused hakkavad saama kinnitust. Infraheli levib kaugele ja vähese sumbumisega maapinda ja atmosfääri.

Kas selgunud uute teadmiste juures on mõistlik probleeme Põhja-Pärnumaale uute tuugeni arendustega juurde tekitada või tuleks selle info valguses Sopi-Tootsi tuugenijaam sootuks seisata ning selle ohutust/või ohtlikkust objektiivselt ja erapooletult hinnata?

Kui on teada väga kõrgete infraheli tasemete esinemine suuremates ja väiksemates Sopi-Tootsi jaama ümbritsevates asulates, siis kes otsustab, et selle jaama jätkuv käigushoidmine ei ohusta müraheite piirkonda jäävaid peresid k.a lapsi? On selleks KOV või arendaja või keegi kolmas ja milles seisneb otsustaja vastutus juhul, kui Sopi-Tootsi jaam jäetakse käiku ja sellega kaasneb kahju isiku(te) tervisele?

Kui miskine OÜ on esitanud eksitavaid andmeid KOVile KSH programmi raames, mille alusel on vastu võetud suure mõjuga projekt, kas selle eest vastutab KOV või KOVile eksitavate andmete esitaja?

Loodan, et Uppsala ülikooli loodud uus teaduslik lähenemine aitab luua selgust kuidas infraheli müraheidet tuugenijaamade puhul hinnata ning kuidas ja kas peaks uute tuulearendustega Põhja-Pärnumaal edasi minema.

Uppsala Ülikooli modelleeritud infraheli mürakaart @1Hz

https://drive.google.com

kert lapimaa

MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti